Jump to content

Tambú

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
(Bo a yega aki pa via página Tambu)
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Tambu
Pais di orígenAruba, Kòrsou, Reino Hulandes Editá
Instrumentationtambu drum Editá
Intangible cultural heritage statusInventory Intangible Cultural Heritage in the Netherlands Editá
Describi pa URLhttps://www.immaterieelerfgoed.nl/en/tambu Editá
Reference URLhttps://www.immaterieelerfgoed.nl/en/tambu Editá

Tambú ta un instrumento musikal, pero tambe un género di músika, kanto i baile tipiko di prinsipalmente Kòrsou pero ku ta wòrdu toka tambe, aunke menos, na Aruba i Boneiru. E músika di tambú ta ser toká i skucha prinsipalmente fin di aña.

Katibunan prosediente di Kòrsou a hiba e músika di tambú Boneiru, Aruba, Coro (Venezuela) i Puerto Rico. Tambú su komienso tabata na momentu ku antes ku e katibunan tabata ke ekspresa nan mal kontentu, di e mal trato ku nan ta haña serka e shon nan tabata hasi esaki den e forma aki. Di kual ku awendia bo ta mira ku e influensia tei ainda debi ku na Kòrsou ora nan ta toka esaki si bo tende e letranan nan ta ekspresa nan mal kontentu di e aña ku ta kabando i asina aki na un manera sano nan ta saka tur nan pensamentu nan. I tambe awendia e músika di tambú ta wòrdu toka tambe na un forma poko modifika i ku algun otro instrumento na Boneiru, Aruba, i Coro. Den tambú na Aruba ta distingui tres ritmo prinsipal: e siya, e biento i e punda.[1]Probablemente e úniko grupo di tambú awendia na Aruba ta Sodo y Cuero di e bario di Brasil.

Na 2012 e fotografo Catrien Ariëns di Amsterdam a traha un dokumentario tokante tambú, titulá Nochi no ke laga mi bai. E ta mustra kon importante su forma di kanto i baile ta, di unda e ta bini i kon kontentu e yu di Korsou ta bira di esaki.

Algun di e gruponan di tambú di mas konosí na Kòrsou ta Zojojo i su grupo i Grupo Trinchera. Ta konsiderá Nicolas Susana, mihó konosí komo 'Shon Cola', komo e kantante mas grandi ku e género di tambú a produsí. Na novèmber 2016, tambù a wòrdu agregá na e inventario di herensia kultural di Hulanda (Inventaris Immaterieel Culturel Erfgoed Nederland).

Den Bandariba den un kas históriko, e Kas di Kaha, ta situá e 'Museo di Tambú Shon Cola' ku un kolekshon tokante e historia di e tambú na Kòrsou i su ekspanshon pa Boneiru, Aruba, Las Tunas na Cuba, Coro na Venezuela i Hulanda.

Lasonan musikal[editá | editá fuente]

E músika di dande, ku ta wòrdu toka na Aruba fin di aña, tambe ta famia direkto di tambú. E músika di tumba ku ta konosi na Aruba, Boneiru i Kòrsou ta relata na e músika tambú di Kòrsou. Na Kòrsou ta hasi distinshon entre tambú weis largu i tambú telelele.

Na Puerto Rico e músika a evoluá den loke awendia ta yamá 'bomba hulandes'.

Link eksterno[editá | editá fuente]

Bibliografia[editá | editá fuente]

  • René Vicente Rosalia, Tambu : de legale en kerkelijke repressie van Afro-Curaçaose volksuitingen. Studie over tambú op Curaçao, de Antilliaanse muziek, dans, cultuur en geschiedenis, Zutphen, Hulanda: Walburg Pers, 1997, ISBN 9789060119877, 337 p.[2]